Jaga
Vangistusseaduses alusel on vabariigi valitsus, justiitsminister ja sotsiaalminister kehtestanud mitmeid vangistuse täideviimise eri etappe reguleerivaid määrusi.
-
Justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ on vangistusseaduse kõrval teine olulisim õigusakt, mis täpsustab vangistusseaduses sätestatut ja reguleerib kinnipeetava elukorraldust ning õigusi ja kohustusi. „Vangla sisekorraeeskiri“ reguleerib:
- vanglaametnike otsustuspädevust;
- kinnipeetava vanglasisest paigutamist;
- kambri ja kartseri sisustust, kartseris lubatud esemeid ning kartseri ja lukustatud kambri erisusi;
- kinnipeetava liikumist vanglas ja suitsetamise korraldust;
- kinnipeetava tervisekontrolli;
- vangla päevakava (detailsemalt reguleeritud iga vangla kodukorras);
- kinnipeetava isiklikku toimikut ja sellega tutvumist;
- pikaajaliste- ja lühiajaliste kokkusaamiste korraldust ja sagedust, kokkusaamisele kaasa võtta lubatud asju;
- kirjavahetust ja telefoni kasutamist vanglas;
- kinnipeetava vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist;
- vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha kasutamist ning sisseoste;
- kinnipeetavale vanglas lubatud ja keelatud asju ning leitud ja keelatud esemetega toimimist (sh kirjast ja pakist äravõetud asjad);
- kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamist ja protseduuri ning väljaviimise kulu määrasid ja arvestamist;
- kinnipeetava elektriseadme kasutamise kulude määrasid;
- pikaajalise kokkusaamise kulude määrasid;
- kinnipeetava õppimise ja töötamise korda väljaspool vanglat;
- distsiplinaarmenetluse protokollile esitatavaid nõudeid;
- vahistatu pakkide saamise korda ja pakis saata lubatud esemeid. -
Justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ reguleerib kinnipeetavate, vahistatute ja karistusjärgselt kinnipeetavate üle järelevalve korralduse, läbiotsimise ning erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise korda, samuti sätestab tulirelva kandmise õigust omavad vanglateenistuse ametnikud.
-
Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ sätestab kinnipeetava ja vahistatu paigutamise ja ümberpaigutamise korra ning toimingud enne ja pärast ümberpaigutamist. Määrus reguleerib, milline vangla on pädev võtma vastu vahistatut, kellele on tõkendina vahi alla võtmist kohaldanud konkreetne kohus (paigutamise üldjuht) ning ühtlasi vangla, kuhu üldjuhul suunatakse teatud tingimustele vastav kinnipeetav karistust kandma (peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist). Vahistatut ja kinnipeetavat on võimalik vajadusel paigutada erandkorras erinevalt määruses üldjuhtudena sätestatust.
-
Justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ reguleerib kinnipeetavale individuaalse täitmiskava koostamist ja selle täitmist ning uuendamist. Vahistatule individuaalset täitmiskava ei koostata.
-
Justiitsministri 7. veebruari 2007. a määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“. Kinnipeetava töökohustus tuleneb vangistusseadusest (§ 37), määrus sätestab täpsema korra, kuidas toimub kinnipeetava tööle võtmine, tema töölt kõrvaldamine ja töölt vabastamine.
-
Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määrus nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ reguleerib kinnipeetavale pakutud töö eest tasu maksmist.
-
Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ reguleerib kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrasid ning tasu arvutamise ja maksmise korda.
-
Justiitsministri 10. märtsi 2015. a määrus nr 8 „Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise ning DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise kord“ reguleerib vanglas DNA võtmisega seonduvat, selle säilitamist ja edasi saatmist.
-
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 „«Vangistusseaduse» alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“. Määrusega on kehtestatud kinnipeetavale, arestialusele ja vahistatule osutatavate tervishoiuteenuste, nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite riigieelarvest soetamise rahastamise maht, tingimused ja kord. Riigieelarvest rahastatakse nende tervishoiuteenuste osutamist, mis on kirjas selle määruse lisas 1.
-
Vabariigi Valitsuse 13. juulil 2004. a määrus nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. Kinnipeeturegister on riiklik andmekogu, millesse kantakse vangistuse täideviimisel sätestatud ülesannete täitmiseks ja sellega seotud statistiliste ülevaadete tegemiseks vajalikud andmed. Andmed on vangistusseadusest tulenevalt ainult ametialaseks kasutamiseks.
-
Justiitsministri 25. jaanuari 2001. a määrus nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ reguleerib kinnipeetava vanglast vabastamist ja vabastamisega seotud dokumentide vormistamist.
-
Justiitsministri 12. augusti 2010. a määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ reguleerib kinnipeetava vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide kohtule ettevalmistamise korda ja kinnipeetava teavitamist vabastamise tähtaegadest.
-
Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ kehtestab päevased toidunormid kinnipidamisasutustes (nt vangla, arestimaja) kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute ning naiskinnipeetavaga koos viibiva kuni kolmeaastase lapse toitlustamiseks.
-
Justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ reguleerib vanglas kinni peetavate isikute rahaliste vahendite arvestamiseks kasutatavat andmekogu, sinna kannete tegemist ja andmetele juurdepääsu.
Kõik viidatud määrused on avaldatud ja kergesti leitavad elektroonilise Riigi Teataja andmebaasist aadressil www.riigiteataja.ee.