Justiitsministeeriumi logo

Menüü

Vanglateenistuse 2020. aasta ülevaade

Jaga

Vangide ja kriminaalhooldusaluste arv
2020. aastal vähenes vanglates ja arestimajades olevate vangide arv 129 võrra (2019. aastal vähenes see 94 võrra). Aasta algul oli vange kokku 2477, aasta lõpul 2348 (neist süüdimõistetuid 1882 ja vahistatuid 466). Süüdimõistetute arv vähenes aastaga 102 võrra, vahistatute arv aga 27 võrra. Vähenes ka kriminaalhooldusaluste arv. Aasta alguses oli hooldusaluseid 4151 ja aasta lõpus 3844.

Aastavahetuse seisuga oli 152 hooldusalust määratud elektroonilise järelevalve alla (eelmisel aastavahetusel 160). 2020. aasta jooksul võeti elektroonilise järelevalve alla 305 hooldusalust (2019. aastal 322).

Vangide ja kriminaalhooldusaluste hõive

Seoses koroonaviirusega kehtisid vanglates liikumispiirangud, mistõttu lükkus edasi paljude sotsiaalprogrammide läbiviimine. 2020. aastal tegi sotsiaalprogrammi läbi 472 süüdimõistetut (2019. aastal 761), 837 kriminaalhooldusalust (2019. aastal 1106) ja 32 vahistatut (2019. aastal 29). Kõige enam osalejaid oli nagu varemgi sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ (lõpetajaid 517, aasta varem 713), „Liiklusohutusprogramm“ (213, aasta varem 358) ja „Õige hetk“ (176, aasta varem 270).

Riigikeele kursustel alustas 2020. aastal õppimist 286 vangi (aasta varem 348) ning kursuse lõpetas positiivse tulemusega 106 kinnipeetavat (aasta varem 168). Alates 2020. aastast loobuti kõikides vanglates dubleerivast keeleõpetaja koostatud eksamist ning keelekursuse positiivset läbimist hinnati ainult Innove riikliku eesti keele tasemeeksamiga. Oluliste muutusteta on põhikoolis ja gümnaasiumis õppinud vangide arv: 2020/21. õppeaasta algul õppis põhikoolis 66 vangi (aasta varem 63) ja gümnaasiumis 59 vangi (aasta varem 64). Üks kinnipeetav osales kõrgharidusõppes (2019. aastal samuti üks). Kutsehariduse omandamist alustas 169 vangi (aasta varem 223). Riigikeele ja kutseharidusõppes osalejate vähenenud arvu mõjutasid Covid-19 liikumispiirangud (erinvalt üldharidusest ei ole keele- ega kutseharidusõpet võimalik läbi viia kaugõppena). Vangla abitöödel (koristamine, köögitöö, toidujagamine, prügi järelsorteerimine) osales aasta jooksul 1453 vangi (2019. aastal 1633). Riigi Kinnisvara AS-is töötas 2020. aastal 24 hooldustööd tegevat kinnipeetavat (2019. aastal 26). Tõusnud on AS-i Eesti Vanglatööstuse käitistes töötavate kinnipeetavate arv: 320 vangi (2019. aastal 296), kuid seoses avavangla kinnipeetavate väiksema arvuga on vähenenud ettevõtetes töötanud avavangla vangide arv: 260 (aasta varem 321).

Kuriteod ja kriminaalmenetlused vanglas

Vanglateenistus alustas 2020. aastal 224 kriminaalmenetlust (neist 224 vangide kuriteokahtlusega), mida on tunamullusest 70 võrra vähem. Kõige rohkem menetlusi alustati füüsiliste konfliktide asjus karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise sätte (§ 121) põhjal.

Raskematest kuritegudest alustati üks kriminaalmenetlus vägistamise ja üks raske tervisekahjustuse tekitamise kahtluse tõttu, kui üks vang ründas teist vangi põhjustades kannatanule tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. 

2020. aastal ei toimunud kinnise vangla territooriumilt ega vangi saatmisel väljaspool vanglat ühtki põgenemist.

Vanglateenistuse sisekontroll alustas 2020. aastal 4 kriminaalmenetlust. Üks menetlus alustati ettevaatamatusest surma põhjustamise paragrahvi järgi, et kontrollida vanglateenistujate tegevust meditsiinilise abi osutamisel vangile. Pärast ekspertiisitulemuste selgumist otsustas prokuratuur lõpetada kriminaalmenetlus kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Kaks menetlust alustati seoses ametialase võltsimisega. Mõlemad menetlused on tänaseks lõppenud. Ühel juhul lõppes menetlus süüdimõistva kohtuotsusega ning teisel juhul lõpetas prokuratuur menetluse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Lisaks alustati üks menetlus võimuliialduse paragrahvi järgi ja see kriminaalasi on menetluses.

Surmajuhtumid

Aasta jooksul suri vangistuse ajal vanglas või haiglas 14 vangi (aasta varem 15). Neist 11 suri haiguse tagajärjel. Levinumad surma põhjused olid pahaloomulised kasvajad ning südame- ja veresoonkonna haigused. Enam kui kolmandik haiguse tõttu surnutest olid HI-viiruse kandjad.

Vanglates pandi 2020. aastal toime 3 enesetappu (aasta varem 4).

Jälitustegevus

2020. aastal said vanglad ja vanglate osakond jälitustoimingute tegemiseks 7 luba (2019. aastal 15). Load anti üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või –vaatamiseks, postisaadetise varjatud läbivaatuseks, varjatud sisenemiseks ja isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks ja asendamiseks.

Peale selle koguti prokuratuuri väljastatud 6 loa alusel (2019. aastal 16) andmeid elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ning asukoha kohta.

Töötajad

31.12.2020 seisuga töötas vanglateenistuses (vanglates ja justiitsministeeriumi vanglate osakonnas) aktiivses töösuhtes täistööajale taandatuna 1210 inimest, neist 731 vanglaametniku ametikohal. Aasta varem oli sama arv 1169 inimest, neist 688 vanglaametniku ametikohal.

31.12.2020 täitis vanglateenistuses kriminaalhooldaja ülesandeid väljaspool vangla territooriumi asuvates kriminaalhooldusesindustes täistööajale taandatuna 137,7 ametnikku (aasta varem 134,3). Kokku töötab Eestis 20 kriminaalhoolduse esindust, mis kuuluvad Tallinna, Tartu ja Viru vangla koosseisu: Tallinn (kahes kohas), Loksa, Keila, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Kärdla, Paide, Rapla, Tartu, Võru, Valga, Põlva, Jõgeva, Viljandi, Rakvere, Jõhvi, Sillamäe ja Narva.