Jaga
Kui õpilane ja tema vanem või hooldaja räägivad koolis pereliikme vangistusest, siis saab last või noort toetada ja aidata:
- pakkudes lapsele võimalust rääkida kogemustest ja tunnetest usaldusväärse täiskasvanuga (nt kooli sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog või kooliõde);
- kuulates ja julgustades last rääkima oma muredest ja tunnetest;
- aidates lapsel tunda ennast aktsepteerituna ja turvaliselt. Ei ole lapse süü, kui tema vanem on sooritanud kuriteo;
- organiseerides lapsele õppimiseks tuge, kui ta ei suuda keskenduda kooliskäimisele;
- jagades infot väliste toetusvõimaluste kohta, kust õpilane ja tema vanem võivad vajadusel saada abi, näiteks kohaliku omavalituse sotsiaalosakond (sh lastekaitsetöötaja), mittetulundusühingud ja toetavad veebilehed;
- võttes ühendust lastekaitsetöötajatega, kui probleemid suurenevad. Alati ei ole ka selge, mis on lapse huvides. Nõu võib küsida lastekaitsetöötajalt või vanema vangla sotsiaaltöötajalt.
Vaevalt et keegi tahab, et last karistatakse tema vanema sooritatud kuritegude eest. Siiski seda juhtub – iga päev.