Igas Eesti vanglas leidub kabel ja töötavad kaplanid. See võimaldab vangil järgida usulisi veendumusi ja tavasid ka vangistuses. Tänu kaplanitele on võimalik tagada vanglas usuvabadus kui põhiõigus. Kaplanid toetavad vangi tema usulistes vajadustes ja aitavad teda teel ühiskonda.
Kaplaniteenistus on korraldatud Eesti kirikute nõukogu ja riigi ühistegevuses ning tegutseb kirikute ja religioonide koostöö vaimus. Kaplan kohtub oma igapäevatöös eri kirikutesse ja religioonidesse kuuluvate vangidega ja aitab neil lahendada küsimusi sellistel teemadel nagu hingehoid, usutalitused, usulised toitumistavad, pühad, sümboolika ja kirjandus. Seejuures peab kaplan silmas kõigi vangide usulisi vajadusi ja usuvabadust, tehes selle nimel koostööd eri kirikute ja religioonide vaimulikega ning teiste vabatahtlike abilistega.
Vangil on võimalus regulaarselt kohtuda kaplaniga ning võtta osa kiriklikest talitustest ja usulistest üritustest. Usutegevuse kaks põhivaldkonda vanglas ongi individuaalne hingehoid ning osalemine jumalateenistustel ja teistel usutalitustel. Tähtsad usulised talitused on näiteks pihitalitus ja armulaud, aga ka ristimine ja leeritalitus. Ka tuleb ette, et kaplan korraldab vanglas laulatuse. Vang saab täiendada oma usulisi teadmisi usu- ja leeriõpetuse tundides.
Kaplanid osalevad vangi taasühiskonnastamises, viies ellu usulise suunitlusega sotsiaalprogramme ning nõustades vangi usu- ja eetikaküsimustes. Kaplan korraldab ka lepitustööd lähedastega ja aitab luua sidet mõne koguduse või rehabilitatsioonikeskusega, mis võiks pakkuda vangile pärast vabanemist sotsiaalset tuge ja kindlust. Ka koordineerib kaplan erinevatest usulistest ühendustest pärit vabatahtlike tegevust vanglas (vt Vabatahtlikud vanglates).