Eesti kriminaalhooldussüsteem rakendus 1. mail 1998.
Kriminaalhooldusosakonnad jagunevad piirkondlikeks esindusteks, mis alates 1. jaanuarist 2023 alluvad kriminaalhooldusjuhtidele.
Kriminaalhoolduse põhieesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades vangistuse alternatiive. Selline eesmärk tugineb eeldusele, et kuriteo sooritanud inimese võib jätta vabadusse, kui lisaks järelevalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest: järelevalvest ja taasühiskonnastavaist tegevusist. Need meetmed aitavad vähendada korduvkuritegevust ja sedakaudu suurendada ühiskonna turvalisust.
Kriminaalhooldusametniku töö on selgitada välja uue kuriteo toimepanemise riskid ning koos hooldusalusega kavandada ja ellu viia tegevused, mis aitavad vältida uue kuriteo toimepanemist ning soodustavad süüdimõistetu iseseisvat ja seaduskuulekat toimetulekut.
Kriminaalhooldusametniku poole võib pöörduda ka kuriteos kannatanu, kui süüdlane on allutatud kriminaalhooldusele.