Justiitsministeeriumi logo

Menüü

Muudatused seoses eriolukorraga riigis

Jaga

Alates 14. märtsist vanglates kokkusaamisi ei toimu ning 16. märtsist on kasutusel täiendavad liikumispiirangud. Samuti ei võta vanglad vastu isiklikult kohale toodud pakke. Lisainfot vanglate ja kriminaalhoolduse töökorralduse kohta eriolukorra ajal saab küsida infotelefonilt 620 8292. Pressipäringutele vastab vanglate pressiesindaja telefonil 508 2589 või aadressil vanglapress@just.ee.

Seoses koroonaviiruse nakkusohuga ja vajadusega tõkestada viiruse levikut vanglatesse ei toimu alates 14. märtsist kokkusaamisi ja 16. märtsist on täiendavad liikumispiirangud. Vange hoitakse reeglina oma kambrites ööpäevaringselt. Vangidel on jätkuvalt võimalik kohtuda kaitsjate, advokaatide, konsulaaresindajate ja vaimulikega. Samuti on neil võimalik kaitsjate, advokaatide ja riigiasutuste esindajatega suhelda telefoni teel. Isiklikke telefonikõnesid on võimalik pidada vähemalt üks kord nädalas.

Vanglad ei võta vastu isiklikult kohale toodud pakke. Vastu võetakse vaid posti teel saadetud pakid.

Kriminaalhooldusametnikud annavad kriminaalhooldusalustele töökorralduse muudatustest teada individuaalselt. Kui kriminaalhooldusametnik pole muudatustest teavitanud, toimuvad kokkulepitud kohtumised plaanipäraselt.

Vanglates ei ole tuvastatud ühtegi nakatunut. Praeguses olukorras rakendame ettevaatusabinõusid, et vältida viiruse jõudmist vanglatesse. Vangla jälgib pidevalt viirusohu olukorda ning teeb piirangute muutmise osas otsuseid jooksvalt. 

 

Karistuse kandmine

 

Eesti vanglates on ligikaudu 2500 kinnipeetavat – see on suhteliselt palju rohkem kui mujal Euroopa Liidus, kaugelt enam ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest. Üks põhjus, miks see arv on liiga visalt vähenenud, on okupatsiooniaja pärand: aastakümneid piirdus vanglate kui poolsõjaväelise suletud süsteemi mõte vangide kinni hoidmisega. Seevastu tänapäevase vanglatöö eesmärk on muuta neid, kellest võivad saada seaduskuulekad kodanikud, ja pidada turvaliselt kinni neid, keda pole võimalik muuta.

Esmajoones on selleks vaja oma tööd väärtustavaid haritud ja võimekaid töötajaid. Lähiaastail ongi tähelepanu keskmes arenemisvõimaluste kujundamine töötajatele ja selliste inimeste värbamine, kel on võimed ja tahtmine teha tänapäevast vanglatööd. Suuresti tänu sisekaitseakadeemia justiitskolledžile on neid ka üha enam. Et vanglatöötajad oleksid terved nii kehalt kui vaimult, oleme kehtestanud vanglateenistuja eetikakoodeksi ja kehalised katsed.

Eestis on kolm kambervanglat, kus piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja juhtida vangi õiguskuulekale teele. Võimaluse korral paigutatakse ta karistust kandma oma elukoha lähedale, et ka vangistuse ajal säiliksid tema ühiskonda naasmist soodustavad sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga.