Justiitsministeeriumi logo

Menüü

Tallinna vangla

Jaga

 Asukoht

Linnaaru tee 5, Soodevahe küla,  Rae vald, Harjumaa, 75322

 Asutatud

 1919

 Vangla tüüp

 kinnine kambervangla eelvangistushoonetes ja
 kinnine ühiselamu tüüpi vangla vangistussektsioonides
 ning avavangla

 Kinnipeetavad

 mees- ja naissoost täiskasvanud vahistatud,
 mees- ja naissoost täiskasvanud süüdimõistetud

 Vanglakohtade arv

 847, sh avavangla 124 kohta (112 meestele ja 12 naistele)

1. detsembril asub Tallinna vangla kolima uuele aadressile. Senistelt kinnistutelt Tallinnas Magasini 35 ning Maardust Vana-Narva mnt 17 kolitakse Harju maakonda Rae valda Soodevahe külla aadressile Linnaaru tee 5, 75322.

Kolimine on kõige intensiivsem 1.–9. detsembril. Tagamaks sel ajal ladusat kohtumiste korraldust, soovitame kaitsjal enne vanglasse tulemist helistada numbril 612 7692 või 612 7544 ning teatada soovist kohtuda oma kaitsealusega. Sel juhul saab vangla anda infot, millisel aadressil on võimalik kaitsealusega kohtuda. Loodame mõistvale suhtumisele ja meeldivale koostööle.

Kolimisperioodil on vaja tagada vangla töökorraldus kahes asukohas, mistõttu muutub ajutiselt ka töökorraldus.

Vangide kokkusaamised lähedastega

  • 1.–8. detsembril ei toimu lühiajalisi kokkusaamisi.

Alustame lühiajaliste kokkusaamiste korraldamist uues Tallinna vanglas 11. detsembril. Selleks nädalaks registreerimine toimub 48. nädalal.

  • 1.–8. detsembril ei toimu pikaajalisi kokkusaamisi.

Alustame pikaajaliste kokkusaamiste korraldamist uues Tallinna vanglas 11.12.2018. Pikaajaliste kokkusaamiste registreerimine detsembrikuuks toimub oktoobris 2018.

Pakid vahistatutele

1.–9. detsembrini pakke vastu ei võeta.

Edaspidi võetakse pakke vastu aadressil: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5, 75322.

Transpordiühendus uue vanglaga

Alates 19.novembrist ühendab vanglat Tallinnaga uus maakondlik bussiliin nr 160 algusega Balti jaamast. Bussigraafikut koostatakse.

Lisainfo:

Telefon: 612 7539

e-post: talv.info@just.ee

*****

Tallinna vangla sai alguse aastal 1919, kui Patarei merekindlus muudeti vanglaks. Kuna hiljem Keskvanglaks nimetatud kinnipidamiskoht oli 2000. aastateks muutunud kasutuskõlbmatuks, asuti 2003. aastal ümber Magasini tänaval asuvasse vanglasse (mis oli rajatud aastatel 1944–1949 tegutsenud sõjavangilaagri territooriumile). 1990. aastail ehitati kaks uut kambervangla hoonet ja moodustati kaks eelvangistusosakonda, milles viibivad peamiselt eeluurimise all olevad isikud.

2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla.

Kuni 2005. aasta maini oli Maardus noortevangla.

2005. aasta juulist kuni 2010. aastani tegutses Maardus Vana-Narva mnt 17 asuvas endises vanglahoones vanglate haigla, mis osutas statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust kõikide vanglate vangidele. Alates 2011. aasta veebruarist asub samal territooriumil Tallinna vangla Maardu üksus, mille põhiülesanne oli kuni 2014 veebraurini korraldada kuni üheaastase karistusajaga ning ravil või uuringutel viibivate vangide järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Alates 2014. aastast on Maardu üksuses avavangla ja endiselt ka tuberkuloosiosakond.

2008. aasta 1. juunil liideti Tallinna vanglaga Harju maakohtu ja Pärnu maakohtu kriminaalhooldusosakond. Harju ja Pärnu kriminaalhooldusosakonna talitused ja vastuvõtupunktid asuvad üle Eesti.

Alates 1. juunist 2016, pärast Harku ja Murru vangla liitmist Tallinna vanglaga, paiknevad Tallinna vanglas ka naisvangid, kelle tarbeks on ümber kohandatud eraldi hoone – viies üksus. 

Alustatud on uue Tallinna vangla ehitamist.

Vangla koosseisus on 581,8 teenistuskohta, sealhulgas 350,3 vanglaametniku ametikohta.

Vangide arvu vaata siit.

Vangide käsutuses on peale eluruumide veel söökla, pesumaja, duširuum, raamatukogu, spordisaal ja sotsiaaltööruumid, mille kasutamist juhivad huvijuht, sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja kaplan.

Põhiharidust saavad vangid omandada nii eesti kui ka vene keeles, gümnaasiumiharidust eesti keeles. Kutseharidust saab omandada maastikuehituse, plaatimise, puhastusteeninduse ja õmblemise erialal. Vangla pakub ka riigikeelekursusi nendele vangidele, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Vangid töötavad köögis, pesumajas, raamatukogus, katlamajas, garaažis, ehitusremonttöödel, metalli- ja puidutöökojas, õmblus- ja pakketöödel ning koristustöödel. Tallinna vanglal on sõlmitud vangide tööjõu kasutamise raamlepingud Riigi Kinnisvara AS-iga Rolemen OÜ-ga, Eesti Vanglatööstuse AS-iga ja  ja Cargoexpert AS-iga. Kokku tagatakse tööhõive umbes saja kahekümnele vangile.

***

Harku ja Murru vangla

1. juunil 2016 liideti Harku ja Murru vangla Tallinna vanglaga ning lõpetati Harku alevikus asuvate vanglahoonete kasutamine.

Naisvangid paigutati Tallinna vangla eraldi hoonesse ning meeskinnipeetavad Tallinna, Tartu ja Viru vanglasse.

Harku kinnipidamisasutuse alguseks võib pidada 1926. aastat, kui sinna otsustati rajada sunnitöövangla.

1920.–1930. aastatel oli Harkus eri aegadel täiskasvanute vangla, alaealiste kurjategijate parandusmaja ning tööpõlgurite ja joodikute töölaager.
1. jaanuaril 1938 asutati Murru vangimaja kivitööstusena, kus oli võimalik tööle rakendada kuni 400 süüdimõistetut.
1965. aastal muudeti Harku vangla naistevanglaks.
1. jaanuaril 2001 liideti Murru vanglaga Rummu vangla.
1. veebruaril 2001 asutati Rummu avavangla.
1. detsembril 2007 liideti Murru vanglaga Ämari vangla.
1. aprillil 2004 liideti Rummu avavangla Murru vanglaga.
15. jaanuaril 2011 liideti Harku vangla Murru vanglaga.
31. detsembril 2012 suleti Harku ja Murru vangla Murru territoorium. 
1. aprillil 2014 suleti Harku ja Murru vangla avavangla.
Alates 2010. aasta algusest paigutati Harkusse ka eakamad meesvangid.