Justiitsministeeriumi logo

Menüü

Vanglateenistuse 2017. aasta ülevaade

Jaga

Vangide ja kriminaalhooldusaluste arv

2017. aastal vähenes vanglates ja arestimajades viibivate vangide arv 134 võrra (2016. aastal oli see 47 võrra suurenenud). Aasta algul oli vange kokku 2841, aasta lõpul 2707, seejuures vähenes süüdimõistetute arv aastaga 163 võrra, vahistatute arv aga suurenes 29 võrra.

Väheneb ka kuritegudes süüdi mõistetud kriminaalhooldusaluste arv. Aasta alguses oli hooldusaluseid kokku küll 4240 ja aasta lõpus 4392 (+152), kuid nende hulgas oli 229 väärteo eest karistatut, kes tegid üldkasulikku tööd. Väärteo üldkasulik töö oli varem politsei- ja piirivalveameti ülesanne, mis anti kriminaalhooldusosakondadele üle 1. jaanuaril 2017.

Aastavahetuse seisuga oli 129 hooldusalusele määratud elektrooniline järelevalve (eelmisel aastavahetusel 106). 2017. aastal võeti elektroonilise järelevalve alla 321 hooldusalust (2016. aastal 276).

Vangide ja kriminaalhooldusaluste hõive

Sotsiaalprogrammi lõpetas edukalt 832 süüdimõistetut (2016. aastal 681), 1085 kriminaalhooldusalust (2016. aastal 925) ja 49 vahistatut (2016. aastal 42). Kõige enam osalejaid oli nagu varemgi sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ (lõpetajaid 818, aasta varem 675), „Õige hetk“ (287, aasta varem 267) ja „Liiklusohutusprogramm“ (246, aasta varem 214).

Riigikeele õppe tasemekursuste edukalt läbinud vangide arv vähenes aastaga 306-lt 276-le. Üldhariduskoolis õppivate vangide arv on kahanenud kolme võrra: põhikoolis õppis 2017/18. õppeaasta algul 131 vangi (aasta varem 117), gümnaasiumis 62 vangi (aasta varem 79). Kaks kinnipeetavat osales kõrgharidusõppes (2016. aastal mitte ühtegi). Kasvanud on kutseharidust omandavate kinnipeetavate arv: õpinguid alustas 158 vangi (eelmisel õppeaastal 113). Vangla abitöödel (koristamine, köögitöö, toidujagamine, prügi järelsortimine) osales aasta jooksul 1732 vangi (2016. aastal 1618). AS-i Eesti Vanglatööstus käitistes töötas 219 vangi (2016. aastal koos suletud Harku vangla tootmisbaasiga 248) ja teistes ettevõtetes 372 avavangla vangi (aasta varem 362).

Kuriteod ja kriminaalmenetlused vanglas

Vanglateenistus alustas 2017. aastal 285 kriminaalmenetlust, mida on tunamullusest 66 võrra rohkem. 2017. aastal alustas vangla sisekontroll uurimist ühe surmajuhtumi asjus, et kontrollida, kas see võis olla põhjustatud vanglatöötajate ettevaatamatusest. Samuti algatati üks kriminaalmenetlus tapmiskatse asjus, kui eluaegne vang ründas valvurit raseerijast eemaldatud žiletitera abil. Ametnik sai näole ja kaelale vigastusi ning talle anti vanglas esmaabi. 2017. aastal algatati vägistamiskahtluse tõttu üks kriminaalasi, mis hiljem lõpetati, sest kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist.

2017. aastal ei toimunud kinnise vangla territooriumilt ega vangi saatmisel väljaspool vanglat ühtki põgenemist.

Surmajuhtumid

Aasta jooksul suri vangistuse ajal vanglas või haiglas 5 vangi (aasta varem 6). Neist 4 vangi surid raske haiguse või terviserikke tagajärjel.

Enesetappe oli mullu üks – nagu aasta varemgi.

Jälitustegevus

2017. aastal said vanglad ja vanglate osakond jälitustoimingute tegemiseks 9 luba (2016. aastal 26). Load anti üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks, postisaadetise varjatud läbivaatuseks ja isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks.

Peale selle koguti prokuratuuri väljastatud 34 loa alusel (2016. aastal 71) andmeid elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ning asukoha kohta.

Töötajad

31.12.2017 seisuga töötas vanglateenistuses (vanglates ja justiitsministeeriumi vanglate osakonnas) 1212 inimest, neist 696 vanglaametniku ametikohal. Aasta varem oli vanglateenistuses tööl 1229 inimest, neist 692 vanglaametniku ametikohal.

31.12.2017 töötas Tallinna, Tartu ja Viru vangla koosseisu kuuluvates, kuid väljaspool vangla territooriumi asuvates kriminaalhooldusesindustes 152 ametnikku (aasta varem 164). Aasta jooksul suleti kaks väikest esindust: Maardu (vastuvõtt toimub Tallinna esinduses) ja Alatskivi (vastuvõtt Tartus). Kokku töötab Eestis 30 kriminaalhoolduse esindust, mis kuuluvad Tallinna, Tartu ja Viru vangla koosseisu: Tallinn (kahes kohas), Loksa, Keila, Pärnu, Kilingi-Nõmme, Lihula, Kuressaare, Haapsalu, Kärdla, Paide, Rapla, Märjamaa, Tartu, Elva, Võru, Valga, Tõrva, Otepää, Põlva, Räpina, Jõgeva, Põltsamaa, Viljandi, Karksi-Nuia, Rakvere, Kiviõli, Jõhvi, Sillamäe ja Narva.