Justiitsministeeriumi logo

Menüü

Vangistuse kulg

Jaga

Vangistuse järgud

Vangistus on jagatud kolme järku: vastuvõtu-, põhi- ja vabastamisjärk. Vastuvõtujärgu eesmärk on aidata vangil vanglaellu sisse elada ja koostada resotsialiseerimisprogramm. Põhijärgus viiakse ellu täitmiskavas kavandatud meetmed. Vabastamisjärgu ülesanne on valmistada vang ette eluks pärast vanglast vabanemist.

VASTUVÕTMINE

Saabumine vanglasse

Tavaliselt alustab vang karistuse kandmist kinnises vanglas, kust ta on võimalik üle viia avavanglasse. Vang paigutatakse vangla vastuvõtuosakonda ning avatakse tema isiklik toimik (sh identifitseerimisabinõud, individuaalne täitmiskava ja muud dokumendid). Hiljemalt saabumisele järgneval päeval kohtub vang vanglateenistuse ametnikuga, kellelt ta saab algteadmised oma õigustest ja kohustustest.

Individuaalse täitmiskava koostamine

Täitmiskava eesmärgiks on planeerida tööd iga vangiga individuaalselt: selgitatakse välja võimalused vähendada tema kuritegevusriski (haridus, töövõime ja -­oskused jm) ning pannakse paika ajakava nende abinõude ellurakendamiseks. Individuaalse täitmiskava koostab inspektor – kontaktisik koostöös vangla psühholoogi, sotsiaaltöötaja, hariduskorraldaja, vangide töö korraldamise eest vastutava isiku, arsti ja osakonnajuhatajaga. Enamasti vaadatakse täitmiskava üle kord aastas ning vajaduse korral seda muudetakse. Individuaalse täitmiskavas kajastatakse kinnipeetava paigutamine vanglas või ümberpaigutamine teise kinnisesse vanglasse. Täitmiskava kinnitamisega lõpeb vastuvõtujärk.

PÕHIJÄRK

Põhijärgu ehk vangla igapäevaelu peaeesmärgiks on vangi individuaalne täitmiskava ellu rakendada. Tähtsal kohal on vanglaväline suhtlemine – lühi- ja pikaajalised kokkusaamised, kirjavahetus, telefonikõned, aga ka lühiajalised väljasõidud –, mis aitab vältida sidemete katkemist ühiskonnaga. Vangla direktor võib anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 päevaks aastas, kui see on kooskõlas vangistuse eesmärkidega.

Põhijärgu tähtsaimaks küsimuseks ja ühtlasi ka taasühiskonnastamise raskuspunktiks on vangi hõivatus. Sel eesmärgil pakutakse talle võimalust õppida ja töötada.

Avavanglasse paigutamine 

Vangladirektori taotluse ja vanglateenistuse juhi otsuse alusel võib vangi üle viia kinnisest vanglast avavanglasse. Sinna paigutatakse kergemaid kuritegusid toime pannud ja need vangid, keda pole otstarbekas pidada kinnises vanglas, kes on karistuse kandmise ajal kinnises vanglas üles näidanud usaldatavust ja õiguskuulekat käitumist ning kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi.

VABASTAMISJÄRK

Et vang kohaneks ühiskonnaga võimalikult valutult, tehakse enne vabastamist rida ettevalmistusi. Levinuimad on sotsiaalabi osutamine ja vangi ümberpaigutamine avavanglasse. Sotsiaaltöötaja aitab vangil luua kontakte perekonna ja sotsiaalhoole­kandeasutustega. Tegelikult peab kogu vangistuse ajal vangiga tehtav töö kujutama ettevalmistust tema vabastamiseks. Vabastamisel makstakse vangile tema töötasust kogutud vabanemistoetus.