Justiitsministeeriumi logo

Menüü

Karistuse kandmine

Jaga

Eesti vanglates on ligikaudu 3000 kinnipeetavat – see on suhteliselt palju rohkem kui mujal Euroopa Liidus, kaugelt enam ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest. Üks põhjus, miks see arv on liiga visalt vähenenud, on okupatsiooniaja pärand: aastakümneid piirdus vanglate kui poolsõjaväelise suletud süsteemi mõte vangide kinni hoidmisega. Seevastu tänapäevase vanglatöö eesmärk on muuta neid, kellest võivad saada seaduskuulekad kodanikud, ja pidada turvaliselt kinni neid, keda pole võimalik muuta.

Esmajoones on selleks vaja oma tööd väärtustavaid haritud ja võimekaid töötajaid. Lähiaastail ongi tähelepanu keskmes arenemisvõimaluste kujundamine töötajatele ja selliste inimeste värbamine, kel on võimed ja tahtmine teha tänapäevast vanglatööd. Suuresti tänu sisekaitseakadeemia justiitskolledžile on neid ka üha enam. Et vanglatöötajad oleksid terved nii kehalt kui vaimult, oleme kehtestanud vanglateenistuja eetikakoodeksi ja kehalised katsed.

Nüüdisaegseks vanglatööks ei sobi vanad ühiselamu tüüpi vanglad, kus ka parimail vanglatöötajail on keeruline vange õigele teele aidata ja vältida vanglakultuuri edasikandumist vanadelt noortele. Sestap on vanglateenistuse uuendamise üks nurgakive üleminek kambervanglatele, kus piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja suunata vangi õiguskuulekale käitumisele. Võimaluse korral paigutatakse ta karistust kandma oma elukoha lähedale, et ka vangistuse ajal säiliksid tema ühiskonda naasmist soodustavad sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga.

***

Eestis on kolm vanglat. Tartu ja Viru vangla on uued kambervanglad, Tallinna vangla on ühiselamu tüüpi vangla. Pärast uue Tallinna vangla valmimist 2018. aasta lõpus suletakse senised Tallinna vangla hooned.