Elektrooniline valve

Elektrooniline valve on Eestis kasutusel alates 2007. aasta maist. 2011.  aastal jõustusid seadusemuudatused, millega laienesid elektroonilise valve rakendamise võimalused.

• Elektroonilist valvet saab kohtult taotleda isik, kes on talle mõistetud vangistusest ära kandnud teise astme kuriteo puhul vähemalt ühe kolmandiku (kuid mitte vähem kui 6 kuud) ning esimese astme kuriteo puhul poole karistusajast.
• Elektroonilist valvet saab rakendada vahistamise asemel isiku suhtes, keda süüdistatakse kuriteo toime panemises ja kelle kohus on võtnud vahi alla. Isik võib kohtult taotleda enda vahistamise asendamist elektroonilise valvega.
• Kohus võib asendada lühiajalise, kuni kuuekuulise vangistuse elektroonilise valvega.
• Kui hooldusalune rikub käitumiskontrolli tingimusi, võib kriminaalhooldaja taotleda, et kohus kehtestaks talle lisakohustusena elektroonilise valve.

Elektroonilise valve kestus võib olla vahemikus 1–12 kuud.

Elektroonilise valve tehnika valib kriminaalhooldaja hooldusaluse isiku järgi. Võimalik on rakendada koduvalveseadmeid ja aktiivjälgimisseadmeid.

Koduvalveseadmete puhul paigaldatakse valvealusele koju valveseade ning valvealusele kinnitatakse jala ümber võru. Igale valvealusele määratakse lubatud liikumisraadis, millest väljamineku korral annab seade häiret. Nõuete rikkumisena käsitletakse ka ajakava eiramist, jalavõru eemaldamist või valveseadme lõhkumist.

Aktiivjälgimisseadmed töötavad GPSi põhimõttel ja seadme abil on võimalik jälgida isiku liikumist reaalajas. GPS-seade kinnitatakse valvealuse jala ümber võruga. Valvealusele on võimalik kehtestada keelatud tsoone, kuhu ei või siseneda, ja lubatud või kohustuslikke tsoone, kus võib viibida või peab viibima. Kehtestatud tsoonide rikkumise või seadme eemaldamise korral annab seade häiret.

Valvealustega töötavad kriminaalhooldajad, kes koostavad liikumisgraafikud ja juhendavad valvealuseid probleemide lahendamisel. Enamasti määratakse elektroonilise valve pikkuseks 3–4 kuud; pärast valveaega jätkub kriminaalhooldus ja katseaeg tavalises korras. Veel jälgib kriminaalhooldusametnik nii valve ajal kui ka pärast seda katseajal, kuidas peab hooldusalune kinni kontrollnõuetest (nt registreerimisele ilmumine) ja kohustustest (nt alkoholi tarvitamise keeld). Tuvastatud rikkumise korral koostab kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja esitab selle kohtule, kes pöörab kandmata jäänud vangistuse osa uuesti täitmisele.

Aastatel 2007–2011 määrati elektroonilise valve alla kokku üle 800 inimese, kellest umbes 5% saadeti tagasi vanglasse. Peamiselt on rikkumised seisnenud ajakava eiramises, kuid mõnel juhul ka jalavõru eemaldamises ja alkoholi tarvitamises või uue kuriteo toimepanemises. Enamik kriminaalhooldusaluseid on läbinud elektroonilise valve edukalt. Sellele on kaasa aidanud range valik: kohus on rahuldanud vaid kuni neljandiku elektroonilise järelevalve taotlustest. Elektroonilise valve kohta on võimalik lugeda siit.