Tallinna vangla sai alguse aastal 1919, kui Patarei merekindlus muudeti Keskvanglaks. Kuna Patarei ruumid muutusid aastatega kasutuskõlbmatuks, liideti Keskvangla 2003. aastal Magasini tänaval asuva Tallina vanglaga, mis tegutseb aastatel 1944–1949 rajatud sõjavangilaagri territooriumil. 2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla. Endises Maardu vanglas asub nüüd Tallinna vangla haigla, kus osutatakse ka statsionaarset ravi.
***
1996. aastal kinnitati vanglateenistuse arengukava, millega nähti ette ehitada nüüdisaegsed piirkondlikud vanglad Ida-Viru-, Tartu- ja Harjumaal ning uus vanglate haigla. Uusi vanglaid on vaja selleks, et muuta vanglad kohast, kus inimesi lihtsalt teatud aeg kinni hoitakse, kohaks, kus vangidega tehakse sihipärast tööd, et nad vabadusse naastes oskaksid seaduskuulekalt toime tulla. Selline eesmärk sätestati ka Riigikogus vastu võetud "Kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2010".
Analüüs aga näitas, et riigi kriminaalpoliitika eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui piirduda Tallinna vanglas pelga värskendamisega, sest kinnistu on liiga väike ja asub Tallinna kesklinnas. Sestap otsustati ehitada uus tänapäevane vangla.
Uue vangla asukohta valides kaaluti, kas rajada vangla 1) mõne olemasoleva vangla territooriumile või selle vahetusse lähedusse või 2) hoopis uude piirkonda. Üheks otsustavaks argumendiks piirkonna valikul sai see, et Tallinna vangla on ka eeluurimisvangla. See aga tähendab, et vangla peab asuma kindlasti Tallinnas või Tallinna külje all, et vahistatutega vajalikke eeluurimistoiminguid teha.
Selles Maardu piirkonnas tegutseb vanglaasutus juba aastaid: praegune Tallinna vangla haigla kasutab endise Maardu vangla hoonet. Vangla haigla vahetus läheduses asub riigi reservmaa, mille suurus võimaldab rajada nõuetekohase vangla. Samuti on Maardusse parem juurdepääs kui teistesse piirkondlikesse vanglatesse (Tartu ja Viru). See lubab lahendada kõikide vanglate haigete vangide ravimise Maardus ning kaob vajadus ehitada uus vanglate keskhaigla. Tänu asukohale tööstuspiirkonnas saaks ka vange tööle rakendada. Vangla rajamine Maardusse võimaldab värvata vangla personali eelkõige Maardu, aga ka Tallinna elanikkonna hulgast. Maardu tööhõive ja linna arengu seisukohast lähtudes toetas ka Maardu linnavalitsus Tallinna vangla uute hoonete rajamist Maardusse.
Kuna praegused vanglahooned ei vasta tänapäevase vanglatöö vajadustele ja on lootusetult vananenud (2005. aastal näiteks varises kokku vangla katlamaja korsten, 2009. aastal aga osa vangla piirdest) ega sobi vangla ka elamurajooni külje alla, kiitis Vabariigi Valitsus 29. septembril 2005 heaks ettepaneku ehitada uus Tallinna vangla Maardusse.
Uus Tallinna vangla on plaanitud kambersüsteemi tüüpi vanglana. Sinna tulevad vangla, arestimaja ja Tallinna vangla tervishoiuosakond, mis praegu asub Maardus. Pärast vangla valmimist suletakse ka Harku naistevangla ning sealsed vangid viiakse üle uue Tallinna vangla naisteosakonda. Vanglasse on planeeritud 1000 ja arestimajja 150 kohta. Avavangla kohti on 100, tervishoiuosakonnas 70.
