Pakke on lubatud saada ainult vahistatul, süüdimõistetud vangil seda õigust pole. Vahistatu võib pakiga saada üks kord kahe kuu jooksul kuni kümme kilo asju.
Pakiga võib saata riideesemeid ja jalanõusid, küünelõikuri ja kammi, kirjatarbeid, sh paberit, kirjutusvahendeid, ümbrikke, marke, postkaarte, raamatuid, perioodilisi väljaandeid, õigusakte, religioosset sümboolikat, fotosid. Saadetavad trükised ja teosed ei tohi propageerida vägivalda, vihkamist, rassismi jne ega olla pornograafilise sisuga. Pakiga ei tohi saata toiduaineid!
Vanglal on õigus kinni pidada ja vangile mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud või mis võivad ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
Käsipaki tooja esitab selle koos taotlusega kahes eksemplaris vanglaametnikule, kes kontrollib tooja juuresolekul paki sisu ja kaalu ning annab allkirja paki vastuvõtmise kohta. Vanglaametniku allkirjaga avalduse eksemplar tagastatakse paki toojale, teine eksemplar jääb vanglale ning sellele annab vahistatu allkirja paki kättesaamise kohta.
Pakki on võimalik saata ka posti teel.
Kartseris viibiva vahistatu nimele saabunud käsipakki vastu ei võeta. Postipakk võetakse küll vastu, kuid antakse talle kätte pärast kartserikaristuse ärakandmist.
Vahistatu pakkide saamist reguleerivad vangistusseaduse § 98 ning justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Mõlemad õigusaktid on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja andmebaasis.