Kriminaalhooldus

Eesti kriminaalhooldussüsteem rakendus 1. mail 1998. Tallinna, Tartu ja Viru vangla juurde kuuluvad kriminaalhooldusosakonnad jagunevad piirkondlikeks või spetsialiseerunud talitusteks.

Kriminaalhoolduse põhieesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. Selline eesmärk tugineb eeldusele, et kuriteo sooritanud inimese võib jätta vabadusse, kui lisaks järelevalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest: järelevalvest ja taasühiskonnastavate tegevustest. Need meetmed aitavad vähendada korduvkuritegevust ja sedakaudu suurendada ühiskonna turvalisust.

Kriminaalhooldusametniku tööks on selgitada välja uue kuriteo toimepanemise riskid ning koos hooldusalusega kavandada ja ellu viia tegevused, mis aitavad vältida uue kuriteo toimepanemist ning soodustavad süüdimõistetu iseseisvat ja seaduskuulekat toimetulekut.

Kriminaalhooldusametnikule esitatavad kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud justiitsministri 7. mai 2004. a määrusega nr 37 „Täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine“.