Iga vangla meditsiiniosakonnas osutatakse vangidele ambulatoorset üldarstiabi ja hambaravi. Statsionaarset eriarstiabi osutab Maardus asuv Tallinna vangla tervishoiuosakond. Kui vang vajab ravi, mida tervishoiuosakond pole suuteline pakkuma, suunatakse ta ravile tsiviilhaiglasse. Ravikulud kaetakse riigieelarvest.
Kõik vanglasse saabuvad vangid läbivad esmase tervisekontrolli Tartu või Tallinna vanglas. Sellega tehakse kindlaks võimalikud haigused (sh nakkushaigused nagu tuberkuloos, hepatiit ja HIV) ning määratakse edasine ravi.
2004. aastal alustati vanglate tervishoiusüsteemi ümberkorraldamist. Esimesena viidi kõikide vanglate meditsiiniosakonnad vastavusse haiglavälise eriarstiabi osutamiseks kehtestatud nõuetega – kõik osakonnad on renoveeritud ning vastavalt nõuetele ka sisustatud.
2005. aasta teisel poolaastal suleti endises Keskvanglas ebasanitaarsetes tingimustes asunud vanglate keskhaigla. Alates 1. juulist 2005 osutab statsionaarse ravi teenust Tallinna vangla tervishoiuosakond Maardus. Oluliselt on paranenud tuberkuloosihaigete tingimused. Kui 2004. aastal oli Eesti vanglasüsteemis kokku 49 tuberkuloosihaiget, sealhulgas uusi haigeid diagnoositi 41, siis 2005. aastal oli tuberkuloosihaigeid 27, nendest 24 uut haiget.
Viimastel aastatel on vanglates arendatud ridamisi IT-projekte tervishoiu alal. 2003. aastal algas projekt, mille eesmärk on andmevahetuse parendamine riikliku tuberkuloosiregistri ja Tallinna vangla tervishoiuosakonna tuberkuloositalituse vahel. Andmete kiire edastamine on oluline nii vanglasse saabuvate tuberkuloosihaigete diagnoosimisel kui ka vabanevate haigete ravi jätkamisel vabaduses. 2004. aastal käivitus elektrooniline programm, mis kergendab koostööd apteegi ja vanglate vahel. 2005. aastal käivitus patsiendi elektrooniline tervisekaart.
HIV/AIDSi ennetus vanglates toimub vastavalt riiklikule HIV/AIDSi strateegiale aastateks 2006–2015. Kõigis vanglates on olemas HIV diagnostika esmaslaborid, toimib vabatahtlik testimine/nõustamine, mida viivad läbi asjakohase koolituse läbinud tervishoiutöötajad. Koolitus toimus Maailma Terviseorganisatsiooni programmi alusel. 2004. aastal oli vanglates 584 ja 2005. aastal 578 HIV-positiivset. 2005. aastal Eestis avastatud kõikidest esmastest HIV-positiivsetest diagnoositi 19% vanglates.
2004.–2005. aastal viidi vanglates läbi koolitusi HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamise teemadel nii vangla personalile kui kinnipeetavatele. Tagatud on ühekordsete kaitsevahendite ja desinfektsioonivahendite kättesaadavus nii kinnipeetavatele kui personalile. 2005. aastal hakati riskirühma kuuluvaid kinnipeetavaid vaktsineerima B-viirushepatiidi vastu.
2002. aasta lõpul alustas tööd esimene HIV-nakatunute eneseabigrupp Murru vanglas MTÜ Convictus eestvedamisel. Seoses Global Fundi finantseeringuga oli 2004. aasta alguseks see tegevus laienenud kõikidesse vanglatesse.
