Tööhõive

Vangistusseaduse järgi on kõik alla 64aastased, mitteõppivad ja meditsiiniliste vastunäidustusteta vangid kohustatud töötama. Töötamine vanglas on kõrvu õppetöö ja sotsiaalprogrammidega üks sotsiaaltöö vorm. Peamine eesmärk on tekitada vangis tööharjumus, et ta tuleks vabaduses paremini toime ega paneks toime uut kuritegu.

Iga päev töötab ca 880 vangi. Osa neist on hõivatud tootmistegevuses, osa vanglasiseseil majandustöil.

Tootmistegevus: AS Eesti Vanglatööstus

2001. aastal loodi riigi äriühing Eesti Vanglatööstus, et suurendada vangide tööhõivet, parandada toodangu konkurentsivõimet ja vähendada vanglate kulusid. Aktsiaselts korraldab vangide hõivamist tootmistöödel Tartu, Viru, Harku ja Murru vanglas, korraldab pesumaja tööd Viru vanglas ning vahendab vangide tööjõudu Viru ja Murru vangla territooriumil tegutsevaile ettevõtteile.

Eesti Vanglatööstuse kaudu on iga päev hõivatud umbes 330 vangi: Tartu vanglas 55; Viru vanglas 120; Harku ja Murru vanglas 155.

Majandustööd

Vanglasisestele majandustöödele kaasatakse vange vangla igapäevase toimimise toetamiseks. Peamiselt hõivatakse neid koristustöödel, köögi abitöödel ja toidujagamisel, remonditöödel, jäätmekäitluses, pesu pesemise ja juuksuriteenuse osutamisel ning raamatukogu abitöödel.

Kõigis vanglais on 403 majandustööde abitöölise ametikohta, kuid selle nimel, et hõivatud oleks rohkem vange, töötavad vangid enamasti osakoormusega. Iga päev on majandustöödega hõivatud keskmiselt 550 vangi: Tartu vanglas 150; Viru vanglas 200; Tallinna vanglas 130; Harku ja Murru vanglas 70.

Üle 55% süüdimõistetuist on iga päev hõivatud kasuliku tegevuse ehk õppimise või töötamisega: töötab ligi 880 süüdimõistetut; töökohusest on õppimise tõttu vabastatud 510 üld- või kutseharidust omandavat vangi ning vanuse või meditsiiniliste näidustuste tõttu umbes 60 vangi.

Peale igapäevase õppimise ja töötamise osaleb aasta jooksul riigikeele kursustel 430 ja sotsiaalprogrammides üle 750 süüdimõistetu.