Kontaktisik on vangi jaoks kõige olulisem töötaja, sest nagu ütleb selle ametikoha nimigi, on tegu ametnikuga, kellele vang esimesena oma soovi, mure vms edastab. Olgu probleem milline tahes, esmalt pöördub vang kontaktisiku poole, kes lahendab selle ise või suunab küsimuse teisele ametnikule (näiteks psühholoogile, sotsiaaltöötajale), kuid ta peab olema kursis, et vangil on selline mure. Seega on kontaktisiku peamiseks tööülesandeks vahendada ja lahendada kinnipeetavate probleeme – seda kutsutakse vanglas juhtumikorralduseks.
Igal vangil on oma kontaktisik, üks kontaktisik on tavaliselt 30–40 vangi juhtumikorraldaja.
Veel vastutab kontaktisik selle eest, et vang oleks vabanedes valmis ühiskonnas õiguskuulekalt toime tulema: kui inimene tuleb vanglasse karistust kandma, siis kontaktisik hindab kindlat metoodikat kasutades tema senise elu ja tegevuse põhjal tema riskid ehk otsib vastust küsimusele, miks on inimese elukäik ta vanglani viinud. Seejärel määrab kontaktisik tegevused (seda nimetatakse vangi individuaalseks täitmisplaaniks), mida peab vang vangistuse ajal tegema, et tal oleks pärast vabanemist suurem tõenäosus elada seaduskuulekat ja olla tubli kodanik. Kontaktisik vastutab selle eest, et need tegevused ka läbi viidaks.
Kui vang paneb toime distsipliinirikkumise, viib kontaktisik läbi juurdluse ja vormistab vajalikud dokumendid.
Kontaktisik tunneb iga üksikut vangi kõige paremini ja seepärast kirjutab ta ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku vangi iseloomustuse.
Peaspetsialist juhib kontaktisikute tööd. Ta vastutab, et distsiplinaarmenetlus – mille tagajärjeks on kinnipeetava kartserisse paigutamine – oleks läbi viidud tähtaegselt ja seadustele vastavalt. Ta kavandab ja koordineerib ka kokkusaamisi ning korraldab telefonikasutust (kellel on lubatud, kellel mitte, tagatud peab olema nt advokaadile helistamine).
Julgeolekutöötaja teostab vastavalt töösuunale kriminaalmenetlust või jälitusmenetlust, sh agentuuritööd vanglas, samuti distsiplinaarmenetlusi. Ta hindab vangide ohtlikkust ja haldab muid vangla julgeolekuga seotud dokumente ja andmebaase, koostab analüüse ning viib läbi vangide paigutamist.
Vangide paigutamine vanglas on väga vastutusrikas ja tähtis ülesanne, kuna arvestada tuleb väga paljude teguritega: kas karistus on esimene või juba mitmes, millise kuriteo eest ta on karistatud, kas tal on vabaduses olnud probleeme uimastitega, kas ta suitsetab, milline on tema tervislik seisund, kas ta on vägivaldne ja kaldub agressiivsusele ehk kui ohtlik ta on teiste vangide ja vangla julgeolekule. Lisaks peab korduvkaristatute puhul arvestama, et vangi ei saa panna ühte kambrisse elama koos sellise vangiga, kellega tal on varem tülisid olnud või kellega tal on vabaduses olnud probleeme. Julgeolekuametniku roll on kogu seda infot hankida ja selle põhjal otsuseid teha.
Korrapidaja on vangla igapäevase elukorralduse juht ehk vangla süda: ta vastutab kogu vangla toimimise eest ehk kavandab valvurite vahetuse nii välis- kui ka sisevalvepostidel ning talle alluvad kõik sellel päeval tööl olevad valvurid.
Korrapidaja peab vaatama, et vangid oleksid oma eluosakonnas valvatud ning tööle, kooli, arsti juurde ja sotsiaalprogrammi minnes oleks neil saatja(d) – ükski vang ei käi kunagi vangla territooriumil üksi, alati saadab teda ametnik. Vangide saatmist kavandades tuleb jälgida, et teatud vangid ei puutuks üksteisega kokku.
Kokkulepitud sihtkohta peavad jõudma ka vanglat külastavad inimesed, ka neil on alati saatja kaasas.
Korrapidaja abi liigub terve päeva jooksul vanglas ringi. Ta vastutab muu hulgas selle eest, et toit liigub sööklast vangideni ning et sellega koos ei liiguks keelatud esemeid; kogub valvurite ja vanemvalvurite kaudu kokku info, kuhu ja kui palju on toitu vaja.
Korrapidajale kantakse ette kohe, kui kusagil on toimumas midagi ebaharilikku või on vanglas tekkinud ohuolukord. Kuna vanglas on iga situatsioon erinev ja nende lahendamiseks pole võimalik välja töötada täpseid juhiseid, siis peab korrapidaja olema võimeline võtma vastu otsuseid, mis puudutavad kinnipeetava elu ja tervist ning leidma lahendusi olukordadele, mis üldiselt häirivad vangla tööd ja mida kutsutakse erakorralisteks olukordadeks: elektrikatkestus, arvutiside katkestus, katlamajarikked (nt jääb vangla kütteta).
Vangla igapäevase toimimise juhtimiseks peab vanglat väga hästi tundma, sestap on korrapidajaks saamise eeldus pikk tööalane kogemus.
Direktor on ühest küljest täiesti traditsiooniliste ülesannetega asutuse juht, kes kavandab, organiseerib, tegeleb eestvedamise ja kontrolliga: ta teeb tööplaane, vastutab vanglale püstitatud eesmärkide täitmise ning eelarve sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest ning tegeleb vangla haldusküsimustega.
Teine pool ülesannetest on seotud vangla põhitegevusega ehk nii vangistuse täideviimise, resotsialiseerimise kui ka kriminaalhooldusega. Tähtis on tagada vanglas turvalisus ja julgeolek, sotsiaalprogrammide läbiviimine, hariduse omandamine ja töötamisvõimalus. Kriminaalhooldusalused peavad olema allutatud kriminaalhoolduskavale ja elektroonilisele järelevalvele allutatute puhul kontrollitakse korrektset kinnipidamist päevakavast.
Vangla direktori töö on keerukas, kuna vähe on organisatsioone, kus on vaja tegelda nii laialdase küsimusteringiga. Vangla on nagu väike ühiskonnamudel: siin on vaja tagada vangidele kõik see, millega tavaelus tegelevad inimesed ise: hoolitseda toidu valmistamise, arstiabi osutamise, usulise teenindamise, vangide riietamise, nende kaupluse külastamise, riiete pesemise, vangide suhete ja peresidemete säilimise eest.
