Tartu vangla

Tartu vangla võttis esimesed vangid vastu 16. oktoobril 2002. aastal, tähistades sellega Eesti vanglateenistuse üleminekut ühiselamutüüpi vanglatelt kambervanglatele. Samuti pandi Tartu vangla rajamisega alus piirkondliku vanglateenistuse loomisele.

Tartu vangla paikneb ligi 94 000 m² suurusel alal Emajõe lammil. Vangla üldpind on 23 000 m², siin asuvad administratiivhoone, vastuvõturuumid, puhke- ja spordiruumid, õppeklassid, tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks, ruumid usutalituste korraldamiseks ja abiruumid.

Vanglas on 479 kambrit, ühe kambri suurus on ca 10 m². Vangide arvu vaata siit. 

Vangla koosseisus on 450,8 ameti- ja abiteenistuskohta, sealhulgas 272 vanglaametniku ametnikohta.

Turvalisust vanglas aitavad tagada videokaamerad, kallaletungi-häiresüsteemid personali kaitseks ning spetsiaalsed valvesüsteemid ligi kilomeetripikkuse välispiirde kaitseks.

2004. aastal rajati justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja politseiasutuste koostöös saatmisosakond kui iseseisev üksus Tartu vangla struktuuris. Saatmisosakond korraldab vangide transporti relvastatud valve all vanglate ja arestimajade vahel kogu Eestis.

Vangla ligi tuhandet vangi harivad Tartu täiskasvanute gümnaasium ja Tartu kutsehariduskeskus.

Tartu vangla annab tööd ka umbes 80 vangile majandustöödel, väljaspool vanglat töötab ligikaudu 20 vangi.

2005. aastast alates osutatakse Tartu vangla meditsiiniosakonnas ka statsionaarset psühhiaatrilist abi (siin asub vanglate psühhiaatriaosakond).

2007. aastal loodi Tartu vanglas uimastivaba keskus. Samal aastal sai Tartu vangla HIV-teemaline projekt Maailma Terviseorganisatsiooni auhinna.