Tallinna vangla
Tallinna vangla sai alguse aastal 1919, kui Patarei merekindlus muudeti vanglaks. Kuna hiljem Keskvanglaks nimetatud kinnipidamiskoht oli 2000. aastateks muutunud kasutuskõlbmatuks, asuti 2003. aastal ümber Magasini tänaval asuvasse vanglasse (mis oli rajatud aastatel 1944–1949 tegutsenud sõjavangilaagri territooriumile). 1990. aastail ehitati kaks uut kambervangla hoonet ja moodustati kaks eelvangistusosakonda, milles viibivad peamiselt eeluurimise all olevad isikud. 2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla. Aastatel 2007–2010 tegutses Maardus Vana-Narva mnt 17 asuvas endises vanglahoones vanglate haigla, mis osutas statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust kõikide vanglate vangidele. Alates 2011. aasta veebruarist asub samal territooriumil Tallinna vangla Maardu üksus, mille põhiülesanne on korraldada alla kuuekuulise karistusajaga ning ravil või uuringutel viibivate vangide järelevalvet ja vangistuse täideviimist. 2008.aasta 1. juunil liideti Käimas on ettevalmistused uue Tallinna vangla rajamiseks. *** Vangla koosseisus on 612,55 ameti- ja abiteenistuskohta, sealhulgas 371 vanglaametniku ametikohta. Vangide arvu vaata siit. Vangide käsutuses on peale eluruumide veel söökla, pesumaja, du¹iruum, raamatukogu, spordisaal ja sotsiaaltööruumid, mille kasutamist juhivad huvijuht, sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja kaplan. Üldharidust saavad vangid põhikoolis ja gümnaasiumis omandada nii eesti kui vene keeles. Kutseharidust saab omandada kinnisvarahooldaja, elektriku-arvutihooldaja, elektriku, pidupingitöölise ning kivi- ja betoonehituse erialal. Vangid töötavad köögis, pesumajas, raamatukogus, katlamajas, garaa¾is, ehitusremonttöödel, metalli- ja puidutöökojas ning koristustöödel. Tallinna vanglal on sõlmitud vangide tööjõu kasutamise kohta ka raamlepingud Riigi Kinnisvara AS-iga, OÜ-ga Lilleküla Keemiakaubad ja Roleman OÜ-ga. Kokku tagatakse tööhõive umbes sajale vangile. |
|||||||||||