Tallinna vangla

Tallinna vangla sai alguse aastal 1919, kui Patarei merekindlus muudeti vanglaks. Kuna hiljem Keskvanglaks nimetatud kinnipidamiskoht oli 2000. aastateks muutunud kasutuskõlbmatuks, asuti 2003. aastal ümber Magasini tänaval asuvasse vanglasse (mis oli rajatud aastatel 1944–1949 tegutsenud sõjavangilaagri territooriumile). 1990. aastail ehitati kaks uut kambervangla hoonet ja moodustati kaks eelvangistusosakonda, milles viibivad peamiselt eeluurimise all olevad isikud.

2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla. Endises Maardu vanglas asub nüüd Tallinna vangla tervishoiuosakond, kus osutatakse nii statsionaarset kui ka ambulatoorset haiglaravi kõikide vanglate vangidele.

Käimas on ettevalmistused uue Tallinna vangla rajamiseks Maardusse (vt täpsemalt).

***

Tallinna vanglas on ligikaudu 640 ameti- ja abiteenistuskohta, sealhulgas umbes 370 vanglaametniku ametikohta.

Vangide arvu vaata siit.

Vangide käsutuses on peale eluruumide veel söökla, pesumaja, saun, raamatukogu, spordisaal, klubi ja sotsiaaltööruumid, mille kasutamist juhivad huvijuht, sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja kaplan.

Üldharidust saavad vangid põhikoolis ja gümnaasiumis omandada nii eesti kui vene keeles. Kutseharidust saab omandada kinnisvarahooldaja, elektriku-arvutihooldaja, elektriku, pidupingitöölise ning kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja erialal.

Vangid töötavad köögis, pesumajas, raamatukogus, katlamajas, garaažis, ehitusremonttöödel, metalli- ja puidutöökojas ning koristustöödel.  Tallinna vanglal on sõlmitud vangide tööjõu kasutamise kohta ka raamlepingud AS-iga Eesti Vanglatööstus, Riigi Kinnisvara AS-iga, OÜ-ga VT Marketing, millega tagatakse tööhõive umbes sajale vangile.