Harku ja Murru vangla

Murru Vangimaja asutati 1. jaanuaril 1938 kivitööstusena, kus oli võimalik tööle rakendada kuni 400 süüdimõistetut. Nõukogude okupatsiooni ajal aastatel 1961–1991 ja ka pärast iseseisvumise taastamist aastail 1991–2000 tegutses nüüdseks Murru vanglaga liidetud Rummu vangla iseseisva vanglana. 2004. aastal sai sellest Murru vangla avavangla osakond. 2007. aastal liideti Murru vanglaga Ämari vangla.

Vangla territooriumil paikneb administratiivhoone, mille esimesel korrusel toimuvad lühiajalised kokkusaamised; teisel korrusel on pikaajaliste kokkusaamiste toad, kolmandal korrusel vangla personali tööruumid. Kõige vanemas hoones (ehitatud aastal 1949) asetsevad meditsiini-, majandus- ja julgeolekuosakond ning kooliruumid. Suure kompleksi moodustab hoone, mille esimesel korrusel paiknevad sööklad, köök, kauplus, teisel korrusel vangistus-, sotsiaal-, järelevalve- ja majandusosakond. Lisaks asuvad vangla territooriumil vangide eluosakonnad.

Vangla koosseisus on 213,7 ameti- ja abiteenistuskohta, sealhulgas 150 vanglaametniku ametikohta. Vangide arvu vaata siit.

Tööhõivet koordineerib AS Eesti Vanglatööstus, Murru vangla territooriumil tegutseb neli firmat. Murrus töötab umbes 150–160 vangi, väljaspool vanglat 15–20 vangi.

Vangid saavad omandada puidupingi töölise, aedniku, elektriku, keevitaja ja koostelukksepa eriala. 2008. aastal valmis Murru vanglas on uus kutseõppehoone, kus on kõigiti tänapäevased õppetingimused 120 vangile. Sisustatud on arvutiklass, tegutseb raamatukogu.