Harku ja Murru vangla

15. jaanuaril 2011 liideti Harku ja Murru vangla. Ühendatud Harku ja Murru vangla asub kolmel territooriumil: Harku, Murru ja avavangla territooriumil.

Vangla koosseisus on 212,65 ameti- ja abiteenistuskohta, sealhulgas 163,5 vanglaametniku ametikohta. Harku ja Murru vangla vangide arvu vaata siit.

1926. aastat võib pidada kinnipidamisasutuse alguseks Harkus, kui sinna otsustati rajada sunnitöövangla.
1920.–1930. aastatel oli Harkus eri aegadel täiskasvanute vangla, parandusmaja alaealistele kurjategijatele ning töölaager tööpõlguritele ja joodikutele.
1. jaanuaril 1938 asutati Murru vangimaja kivitööstusena, kus oli võimalik tööle rakendada kuni 400 süüdimõistetut.

1965. aastal muudeti Harku vangla naiste vanglaks.
1. jaanuaril 2001 liideti Murru vanglaga Rummu vangla.
1. veebruaril 2001 asutati Rummu avavangla.
1. detsembril 2007 liideti Murru vanglaga Ämari vangla.
1. aprillil 2004 liideti Rummu avavangla Murru vanglaga.

Harku territoorium

Harku vangistusosakonda paigutatakse nais- ja meessoost süüdimõistetud isikud.

Harku vangistusosakonnas võivad viibida kuni nelja-aastased lapsed koos emadega – neile on kohandatud eraldi osakond tänapäevaste ruumidega. Alates 2010. aasta algusest paigutatakse Harkusse ka eakamad meesvangid.

Uimastiprobleemidega vangidele on kaheksakohaline sõltuvusrehabilitatsiooniosakond. Osakonnas korraldatakse intensiivset programmi, mis aitab sõltuvusega toime tulla ja sellest vabaneda.

Harkus saab omandada nii põhi- ja keskharidust kui ka õmbleja ja aianduse eriala.

Alates 2001. aastast korraldab Harku õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas.

Murru territoorium

Murru vangistusosakonda paigutatakse meessoost süüdimõistetud isikud.

Tööhõivet koordineerib AS Eesti Vanglatööstus, Murru territooriumil tegutseb neli firmat. Murrus töötab umbes 50–60 vangi, väljaspool vanglat 15–20 vangi.

2008. aastal valmis Murrus uus kutseõppehoone, kus on tänapäevased õppetingimused 120 vangile. Sisustatud on arvutiklass, tegutseb raamatukogu. Vangid saavad omandada puidupingi töölise, aedniku, elektriku, keevitaja ja koostelukksepa eriala.

Avavangla territoorium

Avavangistuse kohaldamine võimaldab vabanemisprotsessi muuta paindlikumaks ja sujuvamaks ning soodustada vangide resotsialiseerimist. Avavanglas on vang allutatud kontrollile, mille raames lubatakse õppida või töötada väljaspool vanglat. Töötamisest ja õppimisest muul ajal peavad vangid viibima avavangla territooriumil.

Tööhõivet koordineerib AS Eesti Vanglatööstus. Enamik vange töötab järelevalveta väljaspool vanglat. Avavanglas on tööga hõivatud 95% vangidest. Lisaks väljaspool vanglat töötamisele tasustatakse vangide tööd territooriumi ja ruumide koristamise eest.

Vangide käsutuses on peale eluruumide veel köök, duširuum, arvutiruum, spordiväljak.