Väliskoostöö

Vanglateenistuse väliskoostöö eesmärgiks on õppida tundma parimaid rahvusvahelisi praktikaid, neid siin rakendada ning anda seejärel edasi oma kogemusi. Viimastel aastatel on peamised välispartnerid olnud Soome, Inglismaa, Saksamaa ja Gruusia.

Soome

Põhjamaade vanglasüsteemidest on mahukaim koostöö olnud Soomega. Korraldatakse eri tasandi ametnike vahetuse programme, vangla erivahendite koolitusi, relvastatud üksuse ühisoperatsioone jne.

Läti

Kahe riigi vanglasüsteemid teevad tõhusat koostööd. On süvendatud kontakte Eesti ja Läti vanglate vahel ning korraldatud temaatilisi seminare nii Eestis kui ka Lätis. 

Inglismaa

Suhtlemine Inglismaa vanglasüsteemiga on toimunud Euroopa Liidu EQUAL programmi rahvusvahelise arengupartnerluse New Horizons ja Kuriteoennetuse Sihtasutuse partnerluse ja vahenduse raames. Manchesteri vanglaga vahetatakse ametnikke, käiakse tööpraktikal ning toimuvad nii vanglaametnike, vangladirektorite kui ka justiitsministeeriumi ametnike õppereisid.

Saksamaa

Sisekaitseakadeemia ja justiitsministeeriumi esindajad on käinud tutvumas Saksamaa vanglaametnikke koolitavate õppeasutustega. Bruchsali vanglaga on kujunenud efektiivne koostöö, mille käigus on Eesti vanglasüsteemi nõustatud näiteks vangistuse täideviimisega seotud küsimustes.

Gruusia

Justiitsministeerium osaleb kaheaastases Euroopa Komisjoni hallatavas TACIS-e programmis, mille raames nõustatakse ja koolitatakse Gruusia justiitsministeeriumi, vanglate ameti ja vanglate töötajaid, tutvustatakse Eestis toimivat vangide tööhõive ja hariduse korraldust, taasühiskonnastamisprogramme, ennetähtaegse vabastamise protsessi, aga ka vangistuse, järelevalve ja julgeolekutöö põhimõtteid. Kõrvuti tegutseb SIDA (Swedish International Development Agency – Rootsi Rahvusvahelise Arengu Agentuur) juhtimisel, kuid Eesti ja Leedu aktiivsel osalusel, Gruusia vanglaametnike koolitussüsteemi arendamise projekt.

Moldova on võtnud eesmärgiks luua euroopalik ja nüüdisaegne vanglasüsteem, seepärast on käidud korduvalt tutvumas Eesti vanglateenistusega. Tegu on olnud Euroopa Nõukogu finantseeritava projektiga.

Balkanimaad

Horvaatia, Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania, Makedoonia ning Kosovo vanglate delegatsioonid on käinud Eestis õppereisil, et tutvuda siinse vanglateenistuse kiire ja väga eduka arenguga. Tegu on Euroopa Nõukogu Euroopa Liidu Komisjoni finantseeritava projektiga.

IPCA

Rahvusvaheline Vanglakaplanite Assotsiatsioon (International Prison Chaplains Association) ühendab vanglates töötavaid erinevatesse kirikutesse kuuluvaid kaplaneid üle kogu maailma. Organisatsioon tõhustab kristlike kaplanite tööd erinevates riikides, olles samas toeks ka kaplanitele teistest religioonidest. IPCA seisab nõnda professionaalse ja efektiivse kaplaniteenistuse eest vanglates, rõhutades oma põhimõtetes inimväärikust ja usuvabaduse kaitset. Organisatsiooni Euroopa osakond korraldab regulaarselt rahvusvahelisi konverentse, millest võtab osa enamasti üle saja kaplani ligi 30 Euroopa riigist. Aastal 2003 toimus konverents Tallinnas, samast aastast asub Tallinnas ka IPCA Euroopa osakonna büroo. IPCA-Europe juhatuse aseesimeheks on vanglate peakaplan Igor Miller. Järgmine IPCA Euroopa osakonna üldkonverents leiab aset Saksamaal 2008. aasta mais.

Koostöö Haagi endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga

Eesti on sõlminud Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaalkohtuga lepingu, mille kohaselt hakkab Eesti vanglas karistust kandma üks või kaks endist sõjakuritegudes süüdi mõistetud isikut. Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaalkohtu moodustas ÜRO 1993. aastal. Seni on esitatud süüdistus 160 isikule, kellest üle 50 on mõistetud tapmistes ja vägistamistes süüdi. Oma karistust kannavad kurjategijad Soome, Norra, Prantsusmaa ja teiste riikide vanglates. Eesti annab sellega oma panuse rahvusvahelise humanitaarõiguse efektiivseks rakendamiseks.

Iraagi vanglaametnike koolitusprogramm

Justiitsministeerium valmistab koostöös välisministeeriumiga ette Iraagi vanglaametnike õppepraktikat Eesti vanglates. Tegemist on Euroopa Liidu koolitusprojektiga EUJUST LEX, mille eesmärgiks on tugevdada õigusriiki ja edendada inimõiguste austamist. Sellega annab Eesti oma panuse inimõiguste efektiivseks rakendamiseks rahvusvahelisel areenil, jagades oma kompetentsi ja head praktikat.

Välismaalastest kinnipeetavate üleandmine päritoluriigile

Välismaalased jagunevad välisriigi kodanikeks ja  kodakondsuseta isikuteks. Välisriigi kodanike puhul tuleb kõne alla nende üleandmine ka karistuse kandmise ajal. Kodakondsuseta isikute puhul see võimalus puudub,  kuid nende osas abistatakse kinnipeetavaid kodakondsuse taotlemisel. Rahvusvahelises õiguses reguleerib üleandmist Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon ja selle lisaprotokoll. Konventsiooni alusel on võimalik isikut üle anda, kui sellele on nõusoleku andnud kinnipeetav kui ka vastuvõttev riik. Konventsiooni lisaprotokolli alusel üleandmisel ei ole kinnipeetava nõusolek vajalik. 2008. aastal on konventsiooni alusel koduriigile üle antud 6 kinnipeetavat. Justiitsministeerium teeb välismaalaste kinnipeetavate osas tihedat koostööd kodakondsus- ja migratsiooniametiga ning siseministeeriumi sisejulgeoleku valdkonna osakonnaga.